FANDOM


Vandenõuteooria on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus.

Erinevalt teaduslikest teooriatest on paljud levinud vandenõuteooriad vähe põhjendatud, irratsionaalsed ja seetõttu harva tõsiseltvõetavad. Eelduselt järeldusele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata faktide kuhjamine. Tüüpiliselt viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt ainult üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad olla väga püsivad ning laialdaselt tunnustatud.

KlassifikatsioonEdit

Vandenõuteooriaid klassifitseeritakse tihti kaasaegse mütoloogia või folkloori alla. Neid võib käsitleda ka uskumuste, müütide, eelarvamuste või tõsiseltvõetavate teooriatena.

Vandenõuteooriate tekkimise ja levimise põhjused ning ajendidEdit

Vandenõuteooriate tekke- ja levimismehhanisme on käsitletud mitmeti ja eri valdkondade vaatepunktidest.

Psühholoogilised põhjusedEdit

Vandenõuteooriate teke ja levik on sage järskude sotsiaalsete muutuste (riigipöörded, sõjad jmt) ja kriiside (näljahädad epideemiad jmt) ajal. Stabiilses ühiskonnas on neil väiksem osatähtsus. Seda võib selgitada sooviga leida isikliku elukvaliteedi languse taga mõnda vaenlast, keda oleks lootust ka rünnata ja mitte panna seda loodusnähtuste ja loomulike protsesside arvele.

Stabiilses olukorras, kus on rohkem, mida kaotada, paigutatakse oht pigem tulevikku, mis erinevate oletuste kohaselt võib olla vajadus stressi järele või loomulik tegevus stabiilsuse tagamiseks.

Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni negatiivne sündmus tundub liiga oluline või mastaapne, et pidada seda pimedaks juhuseks või hooletuseks. Teooria tasakaalustab siis mastaapsed sündmused mastaapsete (sh. ettevalmistatud ja läbi töötatud) põhjustega.

Sotsiaalsed põhjusedEdit

Tuntud on vandenõuteooriate levik totalitaarsetes ühiskondades, milles ilmselge propaganda ja teabe kättesaadavuse piiratus äratab ohutunde, mis võib kasvada paranoiaks.

Vandenõuteooriate tekke sotsiaalsete põhjuste hulgas on ka võimalik ühiskondliku positsiooni paranemine, mis tuleneb sellest, et teooria pooldajad võivad tunduda endale ja teistele paremini informeeritutena, elitaarsematena.

AjendidEdit

Konkreetseteks ajenditeks vandenõuteooriate tekkimiseks on enamasti konkreetsed sündmused. Klassikaliselt ajendavad teooriate teket kõikvõimalikud atentaadid (John F. Kennedy, Robert Kennedy, Martin Luther King, Olaf Palme jpt.) ning tuntud tegelaste surm (Napoleon I, Vladimir Lenin, Adolf Hitler, Jossif Stalin jne.), aga ka igasugused pöördelised ja ootamatud sündmused.

Püsivalt ajendavad vandenõuteooriaid institutsioonid ja organisatsioonid, mis oma tegevust varjavad või salastavad või mille kohta on raske usaldusväärset teavet saada. Nende hulgas on näiteks katoliku kirik, vabamüürlased ning sõjalised ja luureorganisatsioonid (CIA, FBI, Mossad, KGB).

TüpoloogiaEdit

Vandenõuteooriaid on liigitatud ja grupeeritud mitmete tunnuste järgi. Sisu järgi (religioossed, rahvuslikud, poliitilised jne); suunitluse järgi (heatahtlikud, neutraalsed, pahatahtlikud); valdkonniti (ajalugu, poliitika, meditsiin, popkultuur jne).

On tüüpvandenõuteooriaid, milliste puhul variandid erinevad vaid detailide poolest. Sellised on näiteks paljud teooriad selle kohta, et tegelikult juhitakse maailma hoopis mujalt (variandid: seda teevad juudid, vabamüürlased, templirüütlid, UFO-d jne).

Vandenõuteooriate rühmi moodustavad ka teooriad, mis on ajendatud kellegi surmast. Tüüpilised on teooriad, mille kohaselt isik ei olegi surnud, vaid elab edasi (teise nime all, koomas vmt.): Aleksander I, John Kennedy, Elvis Presley, Sid Vicious jpt. Tuntud inimeste surma puhul tekivad sageli alternatiivsed teooriad surma põhjuste kohta.

ArengEdit

Vandenõuteooriad muutuvad ja arenevad. Mida elujõulisem ja kauakestvam mingi teooria on, seda komplitseeritumaks ta võib muutuda. Tekib kirjandus nii teooria poolt kui vastu, kujunevad allteooriad, mis omakorda võivad omandada vandenõuteooria tunnuseid jne. Vandenõuteooriad kaovad ringlusest siis, kui nende tekkimise objektiivsed põhjused kaovad või muutuvad vähetähtsaks.

KirjandusEdit

Kriitilised käsitlusedEdit

  • Michael Barkun. 2003. A Culture of Conspiracy: Apocalyptic Visions in Contemporary America. Berkeley: Univ. of California.
  • Robert Alan Goldberg. 2001. Enemies Within: The Culture of Conspiracy in Modern America. New Haven: Yale University Press.
  • Frank P. Mintz. 1985. The Liberty Lobby and the American Right: Race, Conspiracy, and Culture. Westport, CT: Greenwood.

Vandenõuteooriate esitajaid Edit

Vaata ka Edit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki