FANDOM


Stonehenge, kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises, asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal.

Sissejuhatus Edit

Iidseid kiviringe ja megaliite(sõna-sõnalt „suur-kivi“) leidub kõikjal maailmas. Üldiselt teatakse neist vähe. Üldjoontes on teada, kes ja millal püstitasid Stonehenge. Rippkive hakati uurima alates 17. sajandist, kuid siiani pole leitud vettpidavat vastuseid küsimustele- kes, kuidas ja miks. Oletusi on erinevaid, alates ohverdamistemplist kuni maaväliste olendite kätetööni. Milline neist on õige, võta sa kinni. Järgnevast tekstist leiate hüpoteese ja teooriaid tolle müstilise ehitise kohta.

Üldandmed Edit

Vanus(tava-arheoloogide arvates): 3300 e.Kr- 1900 e.Kr Asukoht: Salisburi tasandik, Kriidimadalik Lõuna- Inglismaa Eesmärk: observatoorium, ohvripaik, pühamu, erinevate tseremooniate läbiviimise asukoht jne. Ehitajad: Teadmata Ehitusmaterjal: Kiltkivid

Praegune ja kunagine väljanägemine Edit

Kuigi tänapäevaks pole Stonehengest eriti palju järel, kõigest vari kunagisest meistriteosest, on Rippkivid siiani hingematvalt ennenägematud. Mitmeid tonne kaaluvad kivikamakad on laotud üksteiste peale näilise lihtsusega, nagu väikelaps laob klotsidest losse. Esimene pilt Stonehengest võeti aastal 1913. Tollal oli veel mõni kivi rohkem püsti. Tänapäevaks on kiviread jäänud hõredamaks. Arvatakse, et palju Stonehenge kive on aegade jooksul inimeste poolt ehituse otstarbeks puruks lõhutud ja minema veetud. Tuhandeid aastaid enne meie ajaarvamist, kui Stonehenge saavutas oma täiuslikkuse, pidavat meisterlik kätetöö välja nägema selline.

Ehitus Edit

Stonehenge koosneb 4 kuni 40 tonnistest kividest, mis olevat toodud kohale mitmete sadade kilomeetrite kauguselt, algul meritsi ja siis mööda mõlemat Avoni jõge. Maismaal kasutati nähtavasti kivide kohale toimetamiseks puitrullikuid. Siiani on kaheldud selles, kas kiviaja inimesed olid ikka võimelised nii raskeid kivikamakaid transportima, kuid nüüd on aga tõestanud pensionärist ehitustööline Wally Wallington, et inimene on võimeline liigutama kõike. Ta ehitab üksi, kasutades ainult oma mõistust, gravitatsioonijõudu ning puitu, oma aeda teist Stonehenge’i. Stonehenge ehitamine ei vajanud mitte ainult palju tööjõudu vaid ka eelnevat pikaajalist planeerimist ja kannatlikust. Kuna tollased tööriistad olid äärmiselt primitiivsed (kasutati peamiselt kivi, puitu ja luid), oli kiltkivide tahumine äärmiselt vaevarikas ja aeganõudev. Stonehenge ei paista teiste omaloodsete juures silma mitte ainult oma suurusega vaid ehitustehnika poolest. Eriti ainulaadseks muudab Stonehenge sillus. Sillus seisab koos ainult nagade ja tühimikega ning kivid on tahutud kaarjaks, et tekiks ühtlane kiviring. Sarnase projekti ehitamiseks on vaja ruumilist mõtlemist, planeerimisoskust ja koostööd, mis näitab, et kiviaja inimene polnud sugugi nii primitiivne elusolend kui siiani on arvatud. Stonehenge ehitust jagatakse kolme faasi: I Stonehenge- Ehitust alustati umbes 3300 a.eKr. Esimene variant kiviringist oli hoopiski puitrajatis. Esimene kividest Stonehenge, mis koosnes 98 meetrise läbimõõduga kraavist ja viiekümne kuuest „Aubrey august“, ehitati umbes aastal 2200. e.m.a. Natuke hiljem toodi Stonehenge järgmine kivi, mis asetati monumendi sissekäigu juurde ja kandis nimetust Kannakivi. II Stonehenge- umbes 200 aastat hiljem ehitati esimesed kaks hobuserauda sinistest kiltkividest. Hiljem paljud kiltkivid eemaldati ja neid kasutati III Stonehenge püstitamiseks. III Stonehenge- Megaliitiline kiviring, mis on ühendatud kolmekümne sillusega ja hobuseraud, mille moodustavad viis kolmikkivi. Rajati umbes aastal 1900 e.m.a.

Ehitajad Edit

Stonehenge ehitajad ei olnud primitiivsed inimesed, kes elasid tavalist talupoja elu. Kuigi Nad ei jätnud maha kirjalike ürikuid, pidid nende teadmised ja oskused olema märkimisväärsed. Teadlaste arvates, olid Stonehenge ehitajad seal samas ümbruses elanud põllumajandusega tegelevad inimesed, kes käisid seal pööripäevadel pidutsemas. Osad väidavad ka, et seal ei elatud aastaringselt, vaid ainult pidustuste ajal, kuid see hüpotees on ümber lükatud „kadunud linna“ väljakaevamisega. Folklooris on Stonehenge ehitajaks kroonitud ka kuulus võlur Merlin.

Uurimine Edit

Esimesena hakkas Stonehenge’t uurima 17. sajandil arhitekt Inigo Jones, kes pidas Stonehenge’t iidseks Rooma templiks. Järgmiseks arutlejaks oli John Aubrey (1626-1697), kes avastas muldvalli siseküljel 56 võrdse vahemaaga süvendit, mis hiljem saidki nimeks tema perekonna nime järgi Aubrey augud. 18. sajandi antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley oletas aga, et Stonehenge oli Briti druiidide pühamu. Esimesed reaalsemad hüpoteesid püstitati aga alles 20. sajandil. Stonehenge on olnud lähedal seotud muinasastronoomia arenguga. Teadlane sir Norman Lockyer, kes alustas aastal 1901 selle kompleksi teaduslikku hindamist püüdis dateerida, arvestades aega tagasi sinnani, kui esimene suvise pööripäeva päikesetõusu välgatus oli pidanud olema täpselt vastavuses monumendi teljega. See vastus andis Lockyerile ajavahemiku 1600 kuni 2000 eKr, umbkaudselt perioodi, mida nüüd tuntakse Stonehenge III nime all. Siis polnud veel teada, et see on rajatud mitmes ajajärgus. Lockyer taipas, et telg võis ulatuda ühes suunas Silbury Hillini ja teises suunas Castle Ditchestini, need mõlemad mäed on eelajaloolised muldehitised. Ta arvutas ka välja, et Vaatluskividest moodustuva ristküliku diagonaal võiks osutuda päikesetõusudele ja päikeseloojangutele olulistel päevadel, nagu näiteks 1 mai. Kahkuks esitas ta oma materjali puudulikult ja tegi mitmeid vigu ning arheoloogid vaidlustasid tema väiteid. Kõigele vaatamata oli Lockyeri töö stardipakuks tõsistele muinasastronoomilistele uuringutele Stonehenge'is. Asjatundlikumaid uuringuid ei sooritaud kuni 1960 aastateni, millal C. A.Newhami soorititatud hoolikad mõõtmised näitasid, et Vaatluskivide moodustatud ristküliku küljed osutasid vastavustele Päikesi ja Kuu oluliste tõusu- ja loojumiskoordinaatidega. Newham ei tulnud selle peale esimesena, kuid kinnitas seda täies ulatuses. Teised kokkulangevused olid seotud Kannakivi ja vaatluskivi 94.-ga, mille kohta ta väitis, et need märkisid võrdpäevsuse aegset kuutõusu. 1960. aastatel hakkas professor Gerald Hawkins'it huvitama 56 suurt auku (Aubrey augud) Stonehenge'i välimises ringis, mida arheoloogid ei suutnud seletada. Ta sisestas arvutisse astronoomilisi andmeid ja sai niiviisi 2. aastatuhande taevakaardi. Seda uurides avastas ta , et kuu- või päiksevarjutused toimusid iga 18 ja poole aasta tagant. Varjutuse täpne intervall on 18,61 aastat, mida on lihtsam arvutada kaks korda 19 pluss 18 aastane intervall, mis kokku teeb 56 - täpselt sama arv auke oli välimises ringis. Preestrid pidid vaid tõstma kivi ühest august teise, et arvutada välja järgmine kuuvarjutus. Kõige uuemad väljakaevamised Stonehenge ümber toovad lagedale nö. kadunud linna. Varem arvatust paarisaja elumaja asemel leiti ligikaudu paar tuhat. Linn on arvatavasti 26. sajandist e.Kr. Selle aja kohta oli see äärmiselt suur asustus.

Otstarve Edit

Kõige suurem müsteerium Stonehenge juures ongi tema otstarve. Miks tollased inimesed nägid ikkagi nii tohutut vaeva selle ehitise kallal? Seal pidi mõni mõjuv põhjus olema. Kõige levinum seletus Stonehenge otstarbele on iidne observatoorium ehk nn. kalender. Seda väidet kinnitavad ka kõige uuemad arheoloogilised väljakaevamised ja uurimistööd, mis seal läbi on viidud. Astronoom Norman Lockyer tuli välja oletusega, mida nüüd peetaksegi Stonehenge tegelikuks otstarbeks, et see oli omamoodi kalender, mis võimaldas preestritel arvestada igal aastal päikese, kuu ja planeetide asendit. Kolmikkivide vahelised tühimikud võimaldasid täpselt vaadata kuu- ja päikesetõusu, Aubrey augud oli aga keerukas kuuvarjutuste arvutamiseks. Nähtavasti kõige uuematest avastustest vändatud dokumentaalsaade ( Stonehenge- The True Story ) kokkuvõte:

Stonehenge dateeritakse 3000 aastat e.m.a. , aega mil nii inimese elus kui ka üldises maailma arengus toimusid suured muudatused- jääaeg oli läbi saanud. Jää ja lume massiivse sulamise tagajärjel kahanes maismaapiir ja Suurbritannia eraldus Euroopast. Suured loomad, näiteks nagu mammutid, surid välja. Kuna suured imetajad olid tollaste inimeste peamised söögiallikad, oli nende väljasuremine meie eelaste jaoks suur katastroof. Häda sunnil pidi hakkama inimene tegelema põllumajandusega, mis oli võrreldes jahipidamisega palju stressirohkem ja raskem. Jahilkäimine ei olnud mitte ainult hädavajalik söögi eesmärgil, vaid oli ka meestele meelelahutuseks. Keskmine eluiga vähenes, tervislik olukord halvenes. Kuna enne suuri klimaatilisi muutuseid käisid inimesed jahil peamiselt öösel, kuupaistel, hakati kummardama kuud ja päikest. Arvati, et nad on kuu välja vihastanud ning nüüd on käes karistus. Inimesed hakkasid uurima päikese ja kuu orbiite. Toimus üldine inimkonna areng- hakati vaatlema taevakehi, tekkis inimeste ühte hoidmine. Hädas nähakse ikka sõpra. Oli inimesi, kes suutsid saada sotti nii päikese kui ka kuu liikumisest. Neid inimesi, kes oskasid ette ennustada päikese ja kuu tõusmise ning loojumise kohta hakati kummardama - kutsuma aja valitsejateks. Nendest said juhid. Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Hispaaniast on leitud kuldsed koonused, mille peal on iidne kalender- kuufaasid. Neid olevat peas kandud kuningas-preestrid, suured juhid, kes mõistsid kuu ja päikese keerulisi teid. Neil tuli idee ehitada gigantne ehitis, mis oleks inimestele templi eest, kus saaks kummardada aasta kõige pikemal ja lühemal päeval inimeste vanu sõpru- kuud ja päikest. Ehitati kuulus Stonehenge. Igal pööripäeval toimus seal suur vaatemäng, kus kuningas-preester ohverdas looma taevakehadele ning mille lõppvaatuseks oli kuu/päikese jõudmine punkti, kus ta säras läbi „akna“ kuningas-preestri pea kohal (joonis g).

Muid teooriaid Edit

Levinud on ka arvamus, et Stonehenge oli massiivne surnute ära saatmise kompleks. Näiteks Aubrey aukudest on leitud krematsioonimatuse säilmeid. Väljakaevamiste käigus on leitud Stonehenge ümbrusest augud, mis kinnitavad samuti surnute ärasaatmise tseremooniate läbiviimist kompleksi ümbruses. Endisaegsed kirjamehed pidasid Stonehenge templiks, kus druiidid muinaskeldi preestrid inimesi ohverdasid. „ Stonehenge oli kõigile 12. taevajumalale pühendatud kosmiline tempel “- John Michell. Mees nimega Bruce Bedlams tuleb aga välja hoopis teistlaadi oletusega. Nimelt arvab ta, et Stonehenge oli hoopis suur maja. Kuigi tal oma oletuse kaitseks ka mõned tõestused, näiteks pidavat Aubrey aukudes olema ehitise lae toestustalad, ei taha teadlased temaga selle teemal millegipärast arutleda…

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki