"Area 51" (eesti keeles "Ala 51") on umbes 155 ruutkilomeetri suurune piirkond poolkõrbes USA läänerannikul Nevada osariigis Lincolni maakonnas, kus asuvad USA salajased sõjalised objektid ning mida vandenõuteoreetikud ja UFO-huvilised peavad paigaks, kus varjatakse ja uuritakse Maale jõudnud Maa-väliste tsivilisatsioonide esindajaid ja nende tehnikat.
1950. aastate algul kuivanud soolajärve (nimega Groom Lake ehk Groomi järv) äärde rajatud lennubaasi esimene ametlik nimi oli Watertown strip. 1959. aastal andis Aatomienergia komisjon piirkonnale nimeks Area 51. Praegune ametlik nimetus on Õhujõudude katselennukeskuse 3. eriüksus (Detachment 3 of the Air Force Flight Test Center). Ameerika Ühendriikide valitsuse dokumentides kasutatakse ka nimetusi "operating location near Groom Lake, Nevada" (Groom Lake'i tegevuskoht Nevadas) või "test facility at Groom Lake, Nev." (katsepolügoon Groom Lake'is Nevadas). Piirkonnal on palju hüüdnimesid - esimeste katselendurite poolt antud Ranch või Paradise Ranch, samuti Dreamland raadiosides kasutatava koodi järgi jt.
Area 51 moodustab osa Nellise õhujõudude baasist, kus katsetatakse ja uuritakse uut või teistelt riikidelt ärastatud sõjatehnikat. Läheduses asub Nevada tuumapolügoon, kus lõhati esimene tuumapomm.
Area 51-s on satelliidifotode järgi otsustades üks rohkem kui 9 kilomeetri pikkune kasutusest välja jäetud maandumisrada ning kaks kasutusel olevat, millest üks on veidi üle 3,5 kilomeetri ja teine üle 1,5 kilomeetri pikk. Arvatavalt töötab objektil umbes 2000 inimest, kellest pooled elavad kohapeal ja pooled käivad tööle Las Vegasest.
Väidetavalt on alates aastast 1937 kõik presidendid allkirjastanud erimääruse, mis kehtestab, et antud alal ei kehti USA seadused ning ühelgi USA riigiasutusel või ametiisikul - kaasarvatud president - ei ole õigust seda objekti kontrollida.
Ameerika Ühendriikide valitsus ei tunnista ega ka eita ametlikult piirkonna olemasolu. Mõned USA õhujõudude avalikud veebilehed siiski nimetavad Groom Lake'i õhubaasi. Ametlikel kaartidel Area 51 tähistatud ei ole või esineb eristamata osana föderaalses alluvuses olevast keelutsoonist. Juurdepääs nii maalt kui õhust on rangelt valvatud. 1991. aastal USA õhuvägi piiras piirkonnas ulatuslikud alad okastraadiga ja keelas sinna ligipääsu. Keelutsooni jäid osaliselt ka eramaad ning indiaanlaste reservaadid, kuid USA valitsusele Nevada föderaalkohtu vahendusel esitatud kaebused jäid vastuseta. 1995. aastal kaebas üle 200 Groom Lake'i katsepolügoonil töötanud isiku ühe New Yorgi advokaadibüroo vahendusel kohtusse Ameerika Ühendriikide valitsuse, süüdistades neid töötervishoidu, keskonnakaitset ja immigratsiooni puudutavate seaduste korduvas eiramises. Dokumentidest selgus, et ajavahemikul u 1950-1991 oli Groom Lake'i alale toimetatud mürgiseid ja radioktiivseid jäätmeid, mis seal põletati või maeti, tekitades töötajatele terviserikkeid. Aastaks 2002 nõustus valitsus maksma hagejatele kahjutasu ning tagama nende tervisekindlustuse. Selle kohtuasja tulemusena tunnistas USA valitsus 1990. aastate lõpus esimest korda ametlikult oma seotust selle piirkonna ja seal toimuvaga. Kohtuprotsess ei pälvinud aga ulatuslikku meediakajastust.
Erinevad alternatiivuurijad on Groom Lake'i piirkonda, sh Area 51 ammu silmas pidanud. Väidetavalt on videole jäädvustatud lennumasinaid tegemas manöövreid, mida tuntud aeronautika ei võimalda.
Kaks levinumat vanenõuteooriat seoses Area 51-ga on, et seal varjatakse ja uuritakse tulnukaid ja nende tehnikat (näiteks väidetava Roswelli intsidendi käigus kogutud materjale) või et seal on Kuu keskkonna simulaator, kus muuhulgas filmiti Apollo 11 kuundumise kaadrid.
Osa infost Area 51 kohta pärineb Robert Scott Lazarilt, kes väidab end olevat töötanud Area 51 naabruses salajasel objektil S4, kus ta uuris tulnukate lennuaparaati, mis kasutas kütusena elementi 115. Kriitikute sõnul ei ole Lazar füüsika vallas pädev ega oma ka tegelikult teaduskraade, mida ta väidab endal olevat.