FANDOM


Kreatsionistide üks harugrupp noore Maa kreatsionistid eeldavad, et Maa (ning ilmselt terve universum) on umbes 6000 aastat vana (põhinedes James Ussheri arvutustele Piibli põhjal).

Siin on toodud koondatult argumendid, mis räägivad kas vana või uue maailma toeks või vastu. Antud artiklis pole esitatud antud argumentide kriitikat ega hinnatud nende tõelevastavust!



Argumentide tabel

Argumendid vana Maa tõestuseks:   Kauge tähevalgus - Stalaktiidid - DNA puudumine fossiilides - Korallrifid - Baptistina asteroidiparv
Argumendid noore Maa tõestuseks:   Päikese diameeter - Muda merepõhjas - Kiviaja skeletid - Vanim elusolend - Komeetide vanus


Argumendid vana maa tõestuseks

Argumendid noore maa tõestuseks

Kauge ähevalgus Edit

 Pikemalt artiklis Kauge tähevalgus

Valguse kiirus vaakumis on füüsikaline konstant väärtusega c\! = 2,99792458 \cdot10^8 \frac{m}{s}. Ehk ligikaudu 300 000 \frac{km}{s}. Sellest tingitult ei ole võimalik kaugeid objekte näha sellisena, nagu nad hetkel on, vaid me näeme üksnes nende mineviku kujutist - valgusel kulub meieni jõudmiseks aega. Maapealsete objektide vaatlemisel on vahe sellel, mida me näeme ning mis tegelikult on, üliväike. Kosmiliste objektide puhul on aga vahe märgatav; kuud me näeme sellisena, nagu see oli 1,6 sekundit tagasi (Kuu kaugus maast on 384 400 km). Päikeselt jõuab valgus meieni 8,3 minutiga. Meist kõige kaugemal asuvate tähtede valgusel kulub meieni jõudmiseks 10 miljardit aastat. Kui universum on 6,000 aasta vanune, siis kuidas on see võimalik?

Päikese diameeter Edit

 Pikemalt artiklis Päikese diameeter

Päikese diameetri mõõtmine viimaste aastasadade jooksul viitab sellele, et päike tõmbub iga tunni jooksul umbes 1,5 m võrra kokku. Eeldades, et see protsess on ka minevikus konstantne olnud, võime järeldada, et veel miljon aastat tagasi oli Maa nii kuum, et ükski eluvorm ei oleks saanud tekkida ega püsima jääda. Ning 11 200 000 aastat tagasi oleks Päikese väliserv kuni Maani ulatunud.

Stalaktiidid Edit

 Pikemalt artiklis Stalaktiitide vanus

Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi, mis tekib tavaliselt karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. Stalaktiitide teke võtab tavaliselt tohutu aja, keskmine kasv pole rohkem kui 0,1 mm aastas, 10 sentimeetrit tuhande aastaga. Kui maa oleks vähem kui 10 000 aastat vana, peaks meie suurim stalaktiit olema umbes 1 m pikkune. Tegelikkuses ulatuvad ka paljudes suurtes koobastes stalaktiidid laest põrandani.

Muda merepõhjas Edit

 Pikemalt artiklis Merepõhja muda

Tänu tuule- ja vee-erosioonile kukub iga aasta merepõhja 20 miljardit tonni kive ja prahti. Kivipraht settib lõpuks mudana merepõhja. Muda keskmine sügavus merepõhjas on vähem kui 400m. Kuna mandrid liiguvad, "haaravad" nad endaga iga aasta merepõhjast umbes 1 miljardi tonni jagu muda kaasa. Järelejäänud 19 miljardit tonni settib lihtsalt merepõhja. Kuna pole mingit alust väita, et see protsess pole käinud samaviisi ookeanite tekke algusest peale, oleks maailmamere põhi enda algusest peale hiljemalt 12 miljoni aasta pärast olema kattunud tosinate kilomeetrite paksuse mudakihiga.

DNA puudumine fossiilides Edit

 Pikemalt artiklis Vanad fossiilid

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on pärilikku informatsiooni säilitav aine, mida leidub iga elusolendi igas rakus. Pärast surma hakkab DNA hüdrolüüsi ja oksüdeerumise tõttu lagunema. Lagunemise kiirus sõltub erinevatest faktoritest, nii et mõnikord võib see kaduda juba saja aastaga, teine kord on see alles veel ka mitme miljoni aasta pärast. Arvutuste kohaselt kulub keskmistes tingimustes, st temperatuuril 15 kraadi ning neutraalse pH juures DNA täielikuks lagunemiseks umbes 100 000 aastat.

Kui dinosauruste fossiilid peaksid olema nooremad kui 6000 aastat, peaks nende DNAd märgatavas koguses alles olema, eriti Arktikas ja Antarktikas, kus DNA lagunemine eriti aeglane peaks olema.

Kiviaja skeletid Edit

 Pikemalt artiklis Kiviaja inimeste skelettide puudumine

Eeldatavalt kestis kiviaeg umbes 100 000 aastat ning selle aja kestel oli nenderteaallaste arv püsiv, vahemikus miljon kuni kümme miljonit. Kogu selle aja kestel maeti nad maha koos mõne tehisesemega. Seega peaksid kusagile olema maetud neli miljardit keha, kuna luud säilivad kauem kui 100 000 aastat, ning alati peaks nende juures olema mõni tehisese. Leitud on ainult mõne tuhande inimese säilmed.

Korallrifid Edit

 Pikemalt artiklis Korallrahu vanus

Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Maailma suurima korallrahu – Suure Vallrahu – pindala on 349 000 km. Arvutuste põhjal on korallid selle saavutamiseks pidanud seal elama vähemalt 25 millionit aastat ning korallrifid on eksisteerinud vähemalt 600 000 aastat.

Vanim elusolend Edit

Maailma vanimad puud on viie tuhande aasta vanused.

Baptistina asteroidiparv Edit

 Pikemalt artiklis Baptistina asteroidiparv

Baptistina asteroidiparv on kimp asteroide, mis jagavad sarnast orbitaali. Parv tekkis 60-kilomeetrise läbimõõduga ning 170-kilomeetrise läbimõõduga asteroidi kokkupõrkel. Southwest Research instituudi ja Prague ülikooli teadlased on arvetanud asteroidiparve eelneva orbitaali trajektoori ning saanud tulemuseks, et kokkupõrge pidi toimuma vähemalt 160 miljonit aastat tagasi.

Komeetide vanus Edit

 Pikemalt artiklis Komeetide vanus

Komeedid peaksid olema sama vanad kui Päikesesüsteem, seega umbes 5 miljardi aasta vanused. Iga kord, kui komeet päikesest möödub, kaotab ta enda massist nii palju, et isegi suurimad komeedid ei peaks üle 100 000 aasta vastu. Paljude komeetide tegelik iga peaks olema vähem kui 10 000 aastat.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki