FANDOM


Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130).

Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud.

Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust.

---

Müüt on lugu, mille eesmärgiks on anda seletust elu sügavama tähenduse kohta. Nagu kirjutab Karen Armstrong: „ Mütoloogia pole ammune ajalookirjutamise üritus ega väida, et need lood on objektiivne tõde. Müüt nagu romaan, ooper või ballett on väljamõeldis, mis kirgastab meie killustatud ja traagilist maailma ning aitab meil näha uusi võimalusi, küsides: „Aga mis siis, kui…?” (2006:15). Ja veel kirjutab sama autor: "Veel üks inimmõistuse iseärasus on võime omada mõtteid ja elamusi, mida me ei suuda mõistusega seletada. Meil on kujutlusvõime, oskus, mis võimaldab mõelda millestki, mis pole vahetult kogetav, ning mida, kui seda kujutleme, pole veel objektiivselt võttes olemas. Kujutlusvõime on see, mis toob kaasa religiooni ja mütoloogia“ (2006:10). Müütide olulisuse kohta nende nn kaasajas kirjutab Gerold Dommermuth-Gudrich: „Kreeklastel andsid müüdid mingile kultusepaigale, hauamonumendile või templile erilise tähenduse ning tegid sellest objektist ümbruskonna elanikele ühtse kultuurilise pidepunkti”( 2004:14). Müüdi võimu selle uskujate üle ilmestab ka järgnev: Hispaania misjonär Isa P.J. de Arriaga märkis Peruus olles üles järgneva: ta märkas, et tugeva külma ajal kutsus preester kirikusse kõik need, kel oli ``jänesemokk``(meditsiiniline seisund), kes olid sündinud jalad ees ning kaksikud. Antropoloog Claude Levi-Strauss arutleb selle põhjuste üle ja jõuab välja müüdini, mis oli sel ajal väga tugevalt juurdunud. Muuhulgas toob ta välja teda pisut hämmastava asjaolu, et antropoloogia esiisade hulka arvatud James George Frazer, kes kasutanud mitmeid Isa de Arriaga tsitaate, ei mõelnud kunagi sellele, miks ``jänesemokaga`` inimesi ja kaksikuid sarnaseks peeti (2002). Võib arvata, et Frazer sai oma teadmised selliste misjonäride ja seiklejate reisikirjadest, kes kõne all olevate inimeste müüdipõhistest kommetest midagi ei teadnud ja nii võttis ka antropoloog kirjapandust nö oma mõteteks vaid need, mis sobisid tema teesi tõestamiseks. Ta ei vaevunud mõtlema asjadest, mis tema arusaamade kohaselt olid ``metslaslikud`` (Heinapuu 2001).

Kui üldiselt eristatakse müüti religioonist, siis antropoloog Marcel Mauss ei pea neid eraldiseisvateks. Põhjus peitub selles, et inimkonnal puudub selgus asjade alguse ja olemuse kohta, müüt ja religioon püüavad aga mõlemad seda segadust siluda. Näiteks - Emile Durkheimiga kahepeale kirjutatud teoses ``Primitive Classification`` selgitab Mauss muuhulgas Austraalia pärismaalaste klassifitseerimissüsteemi, mis on suurelt osalt meie mõistes maagiliselt käsitletav ja seda, et niisuguse klassifitseerimise vajadus on austraallasele niivõrd vastupandamatu, et teinekord nähakse tervet juhtumite ja märkide/märguannete ahelat põhjustatuna nendest tõekspidamistest. Niisugust ebauskumuste segu müütidega, mingil määral religiooniga, peabki Mauss põhinevaks fundamentaalsel segadusel (1963). Vastukaaluks tundub James George Frazer müüte ja religiooni täiesti eristavat, sest müüti nimetab ta `religiooni kiviajaks`.

Mis aga hoiab inimest müütidesse uskumise juures? Claude Levi-Strauss kirjutab, et inimesed on niivõrd omaks võtnud niisuguse mooduse leidmaks vastuseid nn suurtele küsimustele või ka oma igapäevastele probleemidele, et ei pane tähelegi kuivõrd kaugele müüt neid vastustest tegelikult juhatab, sest, Levi-Strauss toonitab, et inimene ei jõua kunagi lõplike vastusteni-see on müütidesse ja maagiasse uskumise eripära (Eribon 1991). Levi-Strauss usub, et inimmõistus, mis arvestab müüdi kui millegi reaalsega, ei aktsepteeri üleüldisel taustal osalisi vastuseid tekkivatele küsimustele, ta otsib vastuseid , mis hõlmavad küsimuse/fenomeni täielikult (Eribon 1991). Ta viis oma müüditeemalised uuringud läbi eeskätt tänapäeva inimese jaoks algelistes ühiskondades. Edmund Leach toob siin põhjusena välja järgneva: müüti ja ajalugu vastandatakse sageli; müüt on vale ja ajalugu tõde, müüt on nagu muinasjutt, mis kajastab osaliselt mingit ajaloolist sündmust. Et vältida vastandamisest tulenevat müüdiuurimuse tulemi väheusutavust, viis Levi-Strauss oma välitööd läbi ühiskondades, kus puudub ajalugu sellisel kujul nagu meie seda mõistame (1970).


Kirjandus:

Armstrong, Karen 2006 ``Lühike müüdi ajalugu`` Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, tõlkinud Tõnis Leemets

Deliege, Robert 2004 ``Levi-Strauss Today: An Introduction to Structural Anthropology`` Oxford; New York: Berg

Dommermuth-Gudrich, Gerold 2004 ``Müüdid: tuntumad vanakreeka müüdid`` Tallinn: TEA Kirjastus, tõlkinud Andres Luure

Durkheim, Emile, Marcel Mauss 1963 ``Primitive Classification`` Chicago: University of Chicago Press, tõlkinud Rodney Needham

Eribon, Didier 1991 ``Conversations With Claude Levi-Strauss`` Chicago; London: The University of Chicago Press

Heinapuu, Ott 2001 ``Eakas telliskivi metslaste elust`` Vikerkaar nr. 11/12, lk 146-151

Leach, Edmund 1970 ``Claude Levi-Strauss`` New York: Viking Press

Levi-Strauss, Claude 2002 ``Myth and Meaning`` London; New York: Routledge

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki