Para-web Wiki
Register
Advertisement

"Tema Majesteedi loss ja kindlus" (Her Majesty's Royal Palace and Fortress), tavaliselt tuntud kui Londoni Tower (The Tower of London) on ajalooline linnus Londoni kesklinnas Thamesi jõe kaldal. See on kõige vanem hoone, mida Briti valitsus kasutab.[1]

Ajalooliselt on Toweri peamine funktsioon olla linnus, kuningapalee ning vangla kõrgest soost vangidele (nagu Edward V ja tulevane Elizabeth I). Toweris on toimunud ka hukkamisi ning piinamisi ning alates 1303 on see hoiupaik Suurbritannia kroonijuveelidele.

Londoni Towerit on tihti nimetatud üheks Inglismaa kummitavamaiks kohaks.[2][3]

Vangid[]

Mõned Toweri vangidest olid:

  • Toweri esimene vang oli piiskop Ranulf Flambard aastal 1100, kes mõisteti süüdi väljapressimises.
  • Uelsi prints, Llywelyn Suure vanim kuid ebaseaduslik poeg Gruffydd ap Llywelyn Fawr (1200 - 1244), kes üritas vanglast torni kaudu põgeneda kuid kukkus surnuks.
  • Jean II (Prantsusmaa kuningas)
  • Henry VI (Inglismaa kuningas), suri vanglas kahtlastel asjaoludel, ilmselt mõrvati
  • Edward V (Inglismaa kuningas) ning tema vend Yorki hertsog Richard lukustati lastena Towerisse, kust nad jäljetult kadusid. Edwardi eest valitses ning tema ja ta venna Richardi eest hoolitses nende onu Gloucester hertsog Richard, kes 25. juunil 1483 neilt trooni võttis. Populaarse legendi kohaselt lasi tema lapsed vangistada ning võimalik, et ka hukata. Laste saatuse kohta liigub rohkesti legende. Väidetavalt leiti 1674. aasta ümberehituste käigus Towerist kahe lapse skeletid. Kuigi nende kindlat kuuluvust noorele kuningale ja tema vennale pole kindlaks tehtud, on need maetud Westminsteri kloostrikirikusse. Vahepeal nimetatakse neid ka "Printsideks Toweris".
  • Anne Boleyn (Inglismaa kuninganna), keda süüdistati riigi reetmise, seksuaalse väärteo ja abieluvälise suhte pärast. Karistuseks oli määratud elusast peast põletamine, kuid valitseja oli suurejooneline, asendades põletamise pea maharaiumisega mõõga läbi. Arvatakse, et need süüdistused olid Henry VIII poolt provotseeritud.
  • Tulevane kuninganna Elizabeth I veetis 2 kuud Toweris, kuna arvati, et ta osales Wyatt'i ülestõusus.
  • Guy Fawkes (1570 - 1606). Guy Fawkes'i ei hukatud Toweris. Tema karistuseks määrati poomine Westminster'i vanas paleeaias, kuid Fawkes hüppas tellingutelt poomislavale ning murdis enda kaela.
  • Rudolf Hess oli Toweris viimase riiklikult määratud vangina maikuus 1941. aastal.

Piinamine[]

Towerisse olid eraldi valmistatud piinamiskambrid, kus kasutati erinevaid piinamisvahendeid nagu Scavenger's daughter (seadeldis, millega inimesi kokku suruti, Toweris kasutati näiteks Thomas Miagh peal) ja Duke of Exeter's daughter. Teadaolevalt ainukene naine, keda Toweris piinati, oli Anne Askew, keda süüdistati ketserluses.

Hukkamised[]

Madalama klassi kurjategijad hukati tavaliselt Toweri kõrvalasuvatel hukkamisplatsidel avalikult poomise läbi. Kõrgematel vangidel raiuti Tower Hill'il pea avalikult maha. Seitsmel vangil, viis neist naised, raiuti pea maha privaatselt Tower Green'is ning maeti seejärel Toweri kabelisse. Need olid:

  • William Hastings (1483)
  • Anne Boleyn (1536)
  • Margaret Pole (1541)
  • Catherine Howard (1542)
  • Jane Boleyn,(1542)
  • Jane Grey (1554)
  • Robert Devereux, 2nd Earl of Essex (1601)

Vaimud[]

On teatatud tosinatest vaimudest, keda Toweris eeldatavalt nähti. Juba 1816. aasta jaanuaris olevat vahimees näinud kujutist karust, kes tema poole liigub. Väidedavalt oli vahimees paar päeva hiljem hirmust surnud.

1957. aasta 12. veebruaril kell 3 hommikul häiris ühte valvurit heli, nagu löödaks tema valvurimaja katust. Välja uurima minnes silmas ta torni kohal valget kujutut figuuri. Samal päeval 1554. aastal rajuti Jane Greyl pea maha.

Palju on räägitud ka Ann Boleyni vaimust, kellel löödi Toweris 1536. aastal pea maha. Tema vaimu on märgatud mitmel korral, mõnikord kuninglikus kabelis või Toer Green'is enda pead kandmas. Kord nägi peavalvur kabelis hilja öösel tuld põlemas, ning redeli abil olevat ta näinud, kuidas võõrad vanaaegsete riietega inimesed etendavad kabelis Ann Boleyni hukkamist. (Räägitakse, et sama nägemust võib näha igal Margaret Pole'i hukkamistähtpäeval.)

Anne Boleyni vaimu olevat näinud ka vahimees 1864. aastal.

Viited[]

  1. Dunton, Larkin (1896). The World and Its People. Silver, Burdett. p. 27 - 1.
  2. D. Farson (1978) Ghosts in Fact and Fiction. Hamlyn: London
  3. Christina Hole (1950) Haunted England: 61-2, 155
Advertisement