FANDOM


Harry Potteri romaanisari koosneb seitsmest ülimenukast J. K. Rowlingu raamatust. Sarja keskmes on kolm võluvõimetega last Harry Potter, Hermione Granger ja Ron Weasley, kes käivad Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti koolis. Raamatud on populaarsed nii laste kui täiskasvanute seas.

Rowling on kirjutanud ka kolm lisaraamatut: "Fantastilised elukad ja kust neid leida" (edaspidi "Elukad"), "Lendluudpall läbi aegade" ning "Bard Beedle'i lood".

Põhiraamatud on kirjutamise järjekorras:

"Harry Potter ja Tarkade Kivi" (edaspidi "Kivi")

"Harry Potter ja Saladuste Kamber" (edaspidi "Kamber")

"Harry Potter ja Azkabani Vang" (edaspidi "Azkaban")

"Harry Potter ja Tulepeeker" (edaspidi "Peeker")

"Harry Potter ja Fööniksi Ordu" (edaspidi "Ordu")

"Harry Potter ja Segavereline Prints" (edaspidi "Prints")

"Harry Potter ja Surma Vägised" (edaspidi "Vägised)

Sündmustik Edit

Ettevaatust: Artikkel paljastab teose šüzeedetaile!

Harry Potter on kogu sarja peategelane, kes võitleb antikangelase Lord Voldemorti vastu. Kui Harry on vaid ühe aastane, tapab Lord Voldemort tema vanemad ja üritab tappa ka Harryt, kuid Harry saab needusest vaid armi, samas kui Voldemort salapärasel viisil kaob. Harry saab enda pääsemisega kuulsaks, sest kunagi varem pole keegi tapmisneedust üle elanud ning Lord Voldemort oli kõigi aegade suurim must võlur, kes kogu võlumaailma hirmu all hoidis.

Harry asub elama enda kohutava tädi ja tema perekonna juurde, kes teesklevad, et mingit võlukunsti pole olemas, ega räägi Harryle, kes ta tegelikult on. Kui Harry saab 11. aastaseks, saab ta kirja Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti koolist ning tema juurde tuleb kooli metsavaht Hagrid, kes talle kõik ära seletab. Harry asub koolis õppima maagiat ja võlukunsti ning saab sõbraks Hermione Grangeri ja Ron Weasleyga.

Neljandas raamatus ilmub Lord Voldemort tagasi, kasutades selleks Harry enda verd. Harry pääseb, aga võlumaailm ei jää uskuma, et Voldemort on naasnud. Üsna varsti peale seda, kui Voldemorti tagasitulek on avalikuks saanud, võtab Voldemort koos enda järgijate Surmasööjatega võlumaailma valitsuse Võlukunsti Ministeeriumi üle.

Harry, Ron ja Hermione jahivad Voldemorti varikätke, mis kujutavad endast Voldemorti hingekilde. Voldemorti ei saa enne tappa, kui kõik tema hingekillud on hävitatud.

Võimalik viide Kristusele Edit

Kuigi üksikud kristlased põlgavad Harry Potteri raamatuid, väites, et tänu maagia populariseerimisele ahvatleb see lapsi Saatana poole pöörduma, on sari saanud palju kiitust moraalsete sõnumite eest, mida see lugejale edastab.

"Vägiste" lõpus võib näha viidet kristlusele, kui Harry sureb, kuid ärkab surnuist üles nagu tegi Jeesus. Ning nagu Jeesus suri selleks, et päästa inimkond patust, lõi Harry Potteri surm kaitse tema sõprade ümber, nii et Voldemort neile viga ei saanud teha.

Raamatus kasutatud mütoloogia Edit

Müütilised olendid Edit

Basilisk Edit

 Vaata ka artiklit Basilisk

Raamatutes esinevad paljud müütilised olendid. Näiteks sarja teises osas "Harry Potter ja Saladuste Kamber" pääseb võlukoolis valla hiigelmadu basilisk, kes oma pilguga inimesi kiviks muudab. Hermione Granger loeb tema kohta järgmist: "Kõigist neist paljudest kohutavatest elajaloomadest ja koletistest, kes meie maal ringi liiguvad, pole keegi nii imelik või surmatoov nagu basilisk, keda tuntakse ka madude kuningana. See madu, kes võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed ning elada mitusada aastat, koorub kanamunast, mille haub välja kärnkonn. Basiliski tapmisviisid on väga kummalised, sest lisaks tema surmavatele ja mürgistele hammastele on tal veel ka tappev pilk ning kõik, keda tabab tema silmavaade, surevad silmapilkselt. Ämblikud pagevad basiliski eest, sest ta on nende surmavaenlane, ning basilisk pageb ainult kuke kiremise eest, sest see mõjub talle hukatuslikult."

Basilisk liigub koolis torusid mööda. Kes näeb tema pilku läbi peeglis või läbi udu, muutub üksnes kiviks. Teadupoolest muutusid inimesed, kes vaatasid Meduusa maojuustega pead, samuti kiviks. Harryl on võime madude keelt mõista ja ta saab aru basiliski sisinast, kui ta mööda kooli liigub. Raamatus "Fantastilised elukad ja kust neid leida" mõtleb Rowling välja kreeka võluri nimega Ilge Herpo, kes põlvneb esimesest basiliskist. Herpein tähendab kreeka keeles roomama.

Raamatus kaitseb Harryt basiliski eest fööniks Fawkes, kes maol silmad peast nokib. Kuna legendi järgi kardab basilisk vaid kukke, on seaduspärane, et just lind osutub päästjaks. Teadupärast kanti keskajal rännates kaasas kukke, kes pidi basiliski eest kaitsema.

Cornwalli pisihaldjad ja majahaldjad Edit

 Vaata ka artiklit Cornwalli pisihaldjad

Cornwall on koht Kagu-Inglismaal, mille legendide tegelaseks on särtsu täis pisihaldjad-koduvaimud. Cornwalli pisihaldjad esinevad nii "Kambris" kui "Olendites", kus nad on elektrisinised ja umbes kaheksa tolli pikad, kuigi enamasti kujutatakse neid teravat mütsi kandvate punapäiste haldjatena.

Folklooris käituvad pisihaldjad hoopis rohkem majahaldjate moodi, kes samuti Potteri raamatutes esinevad (alates "Kambrist"). Nii pisihaldjad kui majahaldjad on abivalmis, aga kaovad kohe, kui saavad endale riided. Nad erinevad selle poolest, et majahaldjad teevad kogu töö rõõmuga ära, kuid pisihaldjatele meeldib laisku pereliikmeid näpistada.

Fööniks Edit

 Vaata ka artiklit Fööniks

Fööniks on igavesti elav võlulind, kes vanaks jäädes põleb tuhas. Tuha sisse jääb muna, millest fööniks uuesti välja haudub, valmis oma elutsüklit kordama. Peaaegu kõigis kirjeldustes on fööniks punast ja kuldset värvi, nii ka Potteri romaanisarjas, kus Sigatüüka direktoril Albus Dumbledore'il on fööniks Fawkes. Võimalik, et Fawkes sai enda nime Guy Fawkesi järgi, kes juhatas 1605. aasta 5. novembri katset Inglise parlamendihoone õhku lasta (nn "Püssirohuvandenõu"). Kuna vandenõu sai võimudele teatavaks, hukati Guy Fawkes. Tänapäeval peetakse Suurbritannias 5. novembril Guy Fawkesi päeva ja süüdatakse lõkkeid, mis on otsekui fööniksi matuseriidad.

Greif Edit

 Vaata ka artiklit Greif

Greifid on pooleldi lõvi, pooleldi kotka kujuga võluolendid. Sigatüükas käib Harry Gryffinodri majas, Griffindor tähendab prantsuse keeles kuldset greifi. "Azkabanis" kohtuvad peategelased ka hobugreifiga, kelle nimi on Helliknokk. Hobugreifi usalduse võitmiseks pidi Harry Helliknokale kummardama (samal ajal silmsidet katkestamata) ning vastukummardust ootama.

Hobugreifil on erinevalt päris greifist hobuse keha, kuigi samuti linnu pea ja greifi esijalad. Hobugreifi mõtles välja 16. sajandi kirjanik.

Hiidkalmaar Edit

 Vaata ka artiklit Hiidkalmaar

Sigatüüka lossi järves elab hiidkalmaar, kes on maakera suurim selgrootu. Ammuse tava kohaselt on hiidkalmaar tingimata kuri olend, kuid Rowlingi raamatutes on elukas hea, näiteks aitab veest välja järve kukkunud õpilasi.

Hiiglased Edit

 Vaata ka artiklit Hiiglased

Sigatüüka metsavaht Hagrid on poolhiiglane, mille pärast temaga mitte tuttavad isikud peavad teda ohtlikuks või julmaks, kuna hiiglaste minevik on äärmiselt ebameeldiv. Sellegipoolest on Hagridi näol tegu heasüdamliku (pool)inimesega. Sellegipoolest järgib Rowling legendi hiiglaste metsiku ja julma loomuse kohta, kui neist "Ordus" kirjutab.

Härjapõlvlased Edit

 Vaata ka artiklit Härjapõlvlased

Harry maailmas on härjapõlvlased üsna ebasõbralikud olendid, kes minevikus mitu korda võlurite vastu mässasid. Rahu härjapõlvlaste ja võlurite vahel on ebakindel: Harjapõlvlastele ei meeldi, et võlurid ei jaga nendega võlukeppide saladusi ja isegi keelavad neil võlukeppe omastada, härjapõlvlased aga ei räägi võluritele oma metallitöötlemissaladustest.

Tihti kujutatakse harjapõlvlasi kurjadena, mõnikord aga hoopis töökatena - Potteri raamatutes töötavad nad võlurite pangas Gringottsis. Siiski kõiguvad nad hea ja kurja vahepeal; võibolla sellepärast sobivadki nad panka valvama: see töö nõuab nii usaldusväärsust kui halastamatust.

Kapad Edit

 Vaata ka artiklit Kapa

"Azkabanis" kohtub Harry kapadega, "jubedate vee-elukatega, kes näevad välja nagu soomuselised ahvid". Kapadest räägib Rowling ka "Elukates", olendi kirjeldus on legenditruu. Kapa ammutab oma elujõu lohust oma pealael, mis peab vett täis olema. Kui kapale kummarduda, on ta sunnitud kummardusega vastama, mille peale vesi lohust välja jookseb ja temast on kerge võitu saada. Kuigi kapad on verejanulised, võib nende sõpruse võita, kui neile kinkida kurk - teadmata põhjusel meeldib see neile samapalju, kui inimveri.

Kentaurid Edit

 Vaata ka artiklit Kentaur

Kentaurid on hobuse tagakeha, aga inimese ülakehaga müütilised loomad. Raamatutes elavad kentaurid Sigatüüka lähedal Keelatud metsas, inimestesse suhtuvad nad tõrjuvalt ja isegi põlglikult. See, et nad inimestest eraldi tahavad elavad, klapib muistsete legendidega.

Rowlingi raamatutes armastavad kentaurid tähistaevast vaadata ja selle järgi ennustada. Legendi järgi olevat Zeus kunagi ühe kentauri, Cheironi auks Amburi tähtkuju loonud. Lõunapoolkera üks selgemaid tähtkujusid on Kentauri tähtkuju.

Keelustamiskatsed Edit

Nelja lapse ema Laura Mallory USAs Georgia osariigis üritas Harry Potteri raamatuid koolides keelustada, kuna tema sõnul see "õpetavat lastele õelusi, nõidust, deemonite kummardamist ja õelat vere ohverdamist". Hoolimata karmidest süüdistustest oli Mallory lugenud raamatutest vaid üksikuid lõike, kuna ta ei suutvat iialgi ühtegi "deemonlikku" raamatut otsast lõpuni läbi lugeda. Kõik tema naeruväärsed keelustamiskatsed jäid tulemusteta.

Harry Potterit on üritanud keelustada kristlik koomiksijoonistaja Jack Chick, pastor ja kirjanik Dave Hunt, Briti organisatsioon Christian Voice ja paljud teised, kuid seni pole neist ükski katse edukas olnud.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki