FANDOM


Estonia ferry See artikkel on osa artikliteseeriast "Estonia katastroof"

Kõigi artiklite vaatamiseks vaata vastavat kategooriat.


Estonia katastroofi all mõeldakse tavaliselt 28. septembril 1994 aastal Tallinn-Stockholmi liinil sõitnud reisiparvlaeva Estonia uppumist. Õnnetuses hukkus või jäi kaduma vähemalt 852 inimest (pardal olnud 989 inimesest), mis teeb sellest ühe suurima 20. sajandi teise poole laevaõnnetustest.

Laevahuku ebaselged asjaolud on üle maailma soodustanud praeguseni kestvat huvi Estonia vastu.

Ülevaade Estoniast Edit

 Vaata ka artiklit Estonia tehniline seisukord

Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm.

Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.

Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.

Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat. Nordström & Thulin Rootsist ning Estonian Shipping Company Eestist. Viimane kuulus Eesti Vabariigile, kes oli seega laeva omanik.

Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.

Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini Tallinn–Stockholm.

Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid.

Laeval oli korraga tööl kaks vahetust. Iga vahetus koosnes veel eraldi kahest vahetusest, mis korraga maal või laeval viibis. Erinevaid vahetusi juhtisid kaks kaptenit – Arvo Andresson ja Avo Piht.

Uppumine Edit

 Pikemalt artiklis Estonia uppumine

Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2) sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

Parvlaev Estonia hukkus koordinaatidel 59° 23' N 21° 42' E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir läks eraldi põhja.

Sügavus on hukupaigas 70–80 m.

Uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Ametlik versioon oli, et laeva vööril rebenes visiir ning tõmbas lahti rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.

Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid Tallinnas Paksu Margareeta juures ja Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel.

Kadunud inimesed Edit

 Pikemalt artiklis Estonia katastroof: kadunuks osutunud inimesed

Esialgsetes pääsenute nimekirjades esines nimesid, mis hiljem kadusid - ametlike selgituste põhjal sattusid hukkunute nimed päästetute nimekirjadesse "mingi segaduse tõttu". Tegelikult ei saanud kedagi päästetuks lugeda enne, kui ta oli isiklikult öelnud oma nime, sünniaasta ja kodakondsuse. Seda ei saanud teha ka kellegi teise eest. Seepärast on nn "kadunud püüstetutest" loodud lausa mitu vandenõuteooriat; arvatakse, et paljud inimesed võivad tegelikult elus olla.

Arvatakse, et kapten Avo Piht ning mehhaanik Lembit Leiger kõrvaldati tapeti või rööviti pärast nende pääsemist Estonialt, ning sama tehti inimestega, kes olid nendega sama päästeparve peale sattunud ehk teisisõnu olid pääsemise liiga kindlad tunnistajad.

Kirjandus Edit

  • Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9
  • Meister, Andi. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2
  • Piht, Sirje. Kaas, Imre. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
  • Rabe, Jutta. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5
  • Tammer, Enno. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7
  • Wilson, Drew. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3
  • Witte, Henning. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki