Buddha (eesti keeles kasutatakse ka sõnakuju "buda") tähendab 'virgunu' ja tuleneb sanskriti verbijuurest budh (‘virguma, ärkama’). Buddha tähistab budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
Budismi personoloogias on buddha eelkõige õpetaja, erinedes sellega pratjekabuddhadest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta. Arhatitest erineb buddha selle poolest, et jõuab virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil.
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on nõndaläinu (skr tathāgata), hüvesläinu (skr sugata), bhagavat ja võitja (skr jina). Mahajaana suutrates nimetatakse b-t ‘täielikult virgunuks’ (skr samyaksambuddha) ja kõikteadjaks (skr sarvajña).